Siin me oleme

Location : Ischgl, austria
author : P
http://realtravel.com/ischgl-journals-j955675.html


Teekond Austria-Šveitsi piiriäärse kuurortlinnani tundus lõputult pikk, kuna see tuli autoga läbida. Igatahes siis...600 km sõitmist läbi Saksamaa oli peale "paari" tundi läbitud. Ilma ummikuteta! Navigatsioon oli siiani suureks sõbraks olnud, seega sai päris kõvasti usaldust. WRONG! Ühel hetkel läks tee kuidagi väga lumiseks ja peagi selgus ka põhjus: tee sai otsa. Nimelt talvel ei lükata selle mägise teelõigu peal lund laiali, sest muidu oleks oht sealt sujuvalt allamäge sõita. Autoga mägironimine pole veel kuulsust kogunud siiski. Aga ega kui tee otsa saab, see ei tähenda automaatselt ka mõistuse otsasaamist. Alati on abiks kohalikega suhelda ja telefoneerida. Juhised käes ja oma suusamaja uksekood üles kirjutatud, asusime siis uuesti tuldud teed pidi sõitma. Selgus, et teisele poole mäge saamiseks tuleb teha 2 tunnine ring ja eks see tehtud saigi. Lõpuks kui kodu üles leidsime, uksekoodi õigsust testisime ja asjad maha laadisime, heitsime kohe magama ära, et eesolevat nädalat võimalikult reipalt alustada



Esimest korda suusaliftiga üles sõites oli lihtsalt VAU..need mäed! Kunagi sai küll käidud Põhja-Soomes Pyhä küla mägedes, aga Alpid on ikka teine tera. Ishcglis on päris palju suusaradasid, kusjuures enamus on keskmisel kuni kõrgemal raskustasemega. Seega päris algajatel võib päris hirmus olla esialgu, sest mäenõlvad on järsud, aga harjutamine teadupärast teeb imesid.
Enne reisi ei suutnud otsustada, kas valida juba ära õpitud suuskadega sõitmine või lumelauatamise õppimine. Kohapeal aga otsustasin, et tahan pigem nautida kui piina tunda ja läksin kergema vastupanu teed ning ei kahetse. Lõpuks oli päris kindel tunne ja viimasel päeval peaaegu ei kukkunudki enam. Lõpuks polnud ka must rada eriti extreme nagu brošüürides hoiatati...




Lumelaudurite peale polnud just palju mõeldud ega nende jaoks vaeva nähtud. Lumepark oli suhteliselt inimtühi, sest see oli hooldamata ning hüpekad olid liiga järsud. Lisaks olid osad rajad kohati "loiud", st et suusakeppide abil sai küll edasi, aga laudurid pidid laua alt võtma ja kõndima kuni järgmise laskumiseni või liftini. Osad nõlvad olid suusatajate poolt päeva lõpuks lausa liiga muhklikuks sõidetud, niiet põlved said kõvasti vatti.


Ilm oli iga päev TÄIESTI erinev! Esimesed päevad siras päike, siis paar päeva sadas lund ja nähtavus oli lausa häirivalt s*tt, mistõttu tuli päev varem õhtusse lasta. Viimasel päeval aga hakkas päike jälle elumärke näitama ja loomulikult ärasõidul siras täiega. Külma oli mäe peal kohati -10C, aga muidu suhteliselt talutav. Lumesajuga on suusamask vajalik, selgus viimasel päeval!


After Ski või Après Ski oli päris võimas. Kui suusaliftid suleti kell 16, algas kohe pidu. Musa tümpsus, tüdrukud tantsisid vallatult baarilettidel ning inimesed vihtusid suusasaabastes tantsu! Kui peale väsitavat spordipäeva ka veel hõõgveini või jägerteed tarbida, siis võib juhtuda, et näiteks kell 19 on noored juba magama läinud :D Seega päris iga päev ei hakanud seal suusasaabastega pidutsema.. paar korda oli täitsa piisav. Muul ajal sai külas ringi kooserdada, poode tšekata ja saunas käia. See oli kah üks väga omapärane kogemus... See oli juba kahtlane, kui administraator kinnitas , et ujumisriideid vaja EI OLE. No eks siis sai ühises riietusruumis rätik ümber tõmmatud ja sauna uudistama mindud. Duširuumid olid ka põhimõtteliselt meestel-naistel koos..eraldasid neid ainult sildid Daamide ja Härrade poole kohta. See aga ei tähendanud, et paljad vanamehed ei võinud ka naiste dušipoolelt läbi jalutada. Süüdimatult. Lõpuks selgus ka see, et saunalava oli kõigile ühine ja seal tuleb rätik enda istumise alla panna ning jaladki peavad rätikul olema.. Ehk siis ühel suurel saunalaval olid KÕIK, alates ilastest vanameestest kuni süütute lasteni välja. Loomulikult pidid venelased ennast sauna ukse taga ilmekalt väljendama ja Vasja kombel rõvedat naeru laskma. Lõpuks aga ei jäänud neil midagi muud üle, kui ka sisse astuda ja rätik tagumiku alla asetada.
Kuuldavasti pidi selline saunatamine Saksamaal päris tavaline olema. Samuti pidid noored neiud seetõttu sauna eriti mitte külastama, sest teadagi.. .teismeeas on niigi raske :)


Kokkuvõtvalt jäin selle suusakuurortiga ülirahule ja Alpid polegi nii hirmsad kui esialgu tunduvad. Inimesed on seal äärmiselt sõbralikud ja tegevust leidub nii diskotajale, romantikule, pizzatajale, fondüüsõbrale (juustufondüü oli päris njämma) kui ka Burger Kingi austajale. Hinnatasemelt, tõsi küll, on Ischgl üsna kallis, aga ma leian, et puhkust tuleb siiski nautida (kui võimalik) ja mitte sente lugeda ja kodus näppu imeda. Raha tuleb-raha läheb, aga mälestus jääb ;)